25. Veebruar.
Niisiis, taas uuelt puhtalt lehelt.
Armas päevik, - ole mureta, rohkem ma sind nii sõbralikult ei tervita - täna jõudsin lõpuks sellesse uude linna. Ma ei teagi kui suur see on, aga ma olen päris mitu korda ära eksinud. Ka praegu - kirjutades - olen ma pehmelt öeldes veidi hädas. Istun ühe suurema prügikasti otsas ja kodutude loomade hord ründab mind.
Ja ma veel lootsin, et deemoni veri hoiab nad minust eemale..............
Argh.. Üks väike kihvadega värdjas kass küünistas praegu. Ma lõin teda jalaga.
Ausalt öeldes peaks vist hakkama koolipoole minema, ma olen mitu korda juba kukkunud, ja kleit on omadega täiesti metsas.
Paka!
