Oli hiline õhtutund, õues oli hämar ja veidi jahe. Mer kalpsas mööda vaevumärgatavat metsarada ja peatus seal, kust see puude vahelt välja läks. Poiss tõmbas oma õhukese jaki endale tihedamini ümber. Moon polnud metsa tulles arvestanud sellega, kui jahe seal pärast päikese loojumist olla võib. Poiss sai endale küll tulega sooja teha, kuid ta ei armastanud puude vahel ringi käia sellisena, nagu ta põleks. Äratas liiga palju tähele panu ja puud võisid ka möödudes süttida, kui ta ette ei vaadanud. Mõned kuivanud oksad võtsid päris kiiresti tuld. Sellest hoolimata ei tahtnud ta veel metsast lahkuda, vaid sammus puudevahelt välja hakates kiiresti mööda metsa serva astuma, et endale sooja teha. Mõnda aega jalutanud peatus ta uuesti hetkeks, et jaki lukk kurguni kinni tõmmata ja kotakas müts sügavamale pähe tõmmata, et kõrvad ära ei külmuks.